Lauri: Kreeka peab hakkama arukalt kulutama

Eesmärk on saada teada otseallikast, mis on kreeklaste mõtted ja plaanid. Tänased kohtumised Balti riikide ja Soome rahandusministritega näitasid, et teistel on samad küsimused - aru saada, mida Kreeka tegelikult soovib, milline on Kreeka arusaamine olukorrast, kus nad on, ja milliseid tegevusi nad välja pakuvad.

Samuti kindlasti tutvustada Kreekale, mis on teiste riikide nägemused ja võimalused. Praegu tundub ajakirjandusest, et vastuolu on suur. Tuleb loota, et arusaamised lähenevad ja et selle põhjal on ehk võimalik leida lahendusi. Kindlasti tuleb Kreekal aru saada, et on piirid, kust teised riigid ei saa üle astuda. Mingisugune laenude kustutamine ei tule kõne alla.

Kreeka on meedia vahendusel teinud mitmeid ettepanekuid. Kas on midagi kõrva jäänud, mis on mõistlik ja väärt kaalumist?

Positiivsena tuleb öelda, et Kreeka valitsuse programmis on väga palju punkte, mida juba Kreeka eelmine valitsus oleks pidanud tegema. Sellised tervitatavad sammud võitlemaks petturlusega ja tagamaks maksude tasumine. Samuti kulude kärped teatud osades - laristamist on veel päris palju. Sellist asja kindlasti ootaks. Siin olid mitmed punktid, mille puhul on väga tore, et need ette võetakse - jõudu neile! Aga teised küsimused tekitavad ainult suuri küsimärke.

Mis tekitavad küsimärke?

Need on seotud eelkõige sellega, et soovitakse päris mitmeid kulutusi tõsta. Näiteks palkasid ja pensione märkimisväärselt. Kust see raha võetakse? Kui tulude poolt on samuti plaanis kärpida, mitmed maksud ära kaotada, erastamine peatada, kuidas siis Kreeka valitsus ette kujutab tasakaalupunkti jõudmist. See tekitab kõhklust, et nad ei tule sellega toime – kuskilt peavad nad ressurssi juurde võtma.

Mida arvate argumendist, et kärbete asemel tuleb rohkem keskenduda sellele, kuidas majanduskasvu elustada – ka USA president Barack Obama on siin kreeklaste toetuseks sõna sekka öelnud.

Kärped ei ole muud kui arukas kulutamine. Nii nagu ka meil oli - võtsime maha kulutamised, mis ei olnud arukad. Sama peab tegema Kreeka. Kui nad müüvad oma kolmest valitsuse lennukist ühe maha, siis võiks irooniliselt öelda, et võinuks juba kaks müüki panna. See on kah kärpimine. Teine küsimus on see, et kui tulud on tekkinud, kuhu sa neid kulutad. Kui kulutad lihtsalt selleks, et raha laiali jagada, sellest ei teki majanduskasvu ja see ei ole väljapääs. Kärpimine võib olla väga arukas struktuurireform – ühest kohast kärpida, teises kulutusi suurendada. Tegelikult on see kulutuste ümberpaigutamine arukatesse kohtadesse. See on see, mida oodatakse Kreekast.